Hoolimine

Sageli ei mõtlegi sellele, et inimese kõnetamine nimepidi loob aluse heale suhtele. Näiteks võtame ametialase kirjavahetuse. Minu harjumuseks on alustada kirju alates nimelise pöördumisega. Sõltuvalt rahvusest ja meie koostöö pikkusest siis kas eesnime pidi või siis perenime kasutades. Sakslastel näiteks on üsna rangelt kombeks kõnetamine vaid perenimega ja sageli tuleb nendega aastaid koos töötada, enne kui saab hakata kasutada familiaarsemat asesõna "Du" ja eesnime.

Mind lõi pahviks kolleeg, kes ütles, et tema ei kasuta kirjavahetuses kunagi eesnime: "Kes neid suudab meeles pidada!". Vahel ei suudagi ja vahel on vaja vaadata, kuidas nüüd need tähed seal nimes järjekorras olidki või siis kumb nüüd eesnimi oli, rääkimata sellest, et sageli on ka keeruline oletada, kas tegemist on mehe või naisega. Miks mind selline suhtumine pahviks lõi, oli see, et minu jaoks näitas see kolleegi suhtumist inimestesse, kellega ta koostööd teeb. Ehk - ta ei hooli.

See on vaid väga väikene detail aga selliseid väikeseid detaile on igapäevaelus tuhandeid ja kui need kõik kokku kogunevad, siis on see kumulatiivselt suur ükskõiksus teiste vastu.

Veel mõned laused, mida ma vahel hea meelega kuuleksin, et tunda, et minust hoolitakse, hoolitakse kui kolleegist ja kui inimesest:

"Kas sul oleks küüti vaja?"
"Kas sul oleks abi vaja?"
"Kas sa lõunale tahaksid tulla?"
"Kas midagi juhtus?"
"Vau, sul on täna nii kena kleit!"

Kuna mina vahel nende küsimuste järgi puudust tunnen, siis püüan vähemalt ise märgata, kui keegi vajab abi, lohutust, ära kuulamist või lihtsalt naeratust, mis näitab, et ma olen teda märganud. Ka niisama lihtsad asjad nagu "Tere!" ja "Head õhtut!" on midagi, mis ei võta tükki küljest. Proovi, ma luban, et ei võta!

Võime teisest hoolida on kindlasti seotud ka EQ-ga ja palju tõsisemal moel. Omaette nähtus on sotsiopaadid, kellega kokku puutumist ei soovi mitte kellelegi.

Wikpieediast tsitaat: sotsiopaat ei tunnista mingeid kirjutatud ega kirjutamata inimestevahelisi reegleid ühiskonnas, tal puudub empaatiavõime, seega ei tunne ta kunagi süümepiinu, mõtleb ainult omakasule ja arvab, et ka kõik teised käituksid samuti kui tema, kui ainult oskaksid või julgeksid. Igasugune reeglitele allumine, ka lihtsalt viisakus, on tema meelest nõrkuse ilming. See on isiksushäire, mis torkab tavaliselt silma ränkade vastuolude tõttu inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel ja millele on iseloomulik: 
* kalk hoolimatus teiste tunnete suhtes
* tugev ja püsiv vastutustundetu hoiak ning sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eiramine
* võimetus püsisuheteks, kuigi suhete loomisel pole raskusi
* väga madal frustratsioonitaluvus, madal agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi
* võimetud tunda süüd ja õppida kogemustest, eriti karistustest
* märkimisväärne kalduvus teisi süüdistada ja ühiskonnaga konflikti tekitanud käitumist õigustada

Sotsiopaadi puhul päästavad vaid väledad jalad! Isiklikele kogemustele tuginedes võin soovitada - kui keegi Sinu tuttavatest vastab sotsiopaadi kirjeldusele, siis tee nii ruttu kui võimalik sääred! Mina ei teinud ja tagajärjeks oli depressioon ja madal enesehinnang. Selle kõrval, mis ta minule tegi, jäi mulle mälupilt naisest, kellele ta oli just öelnud väga ebameeldiva uudise ja siis kõikide kolleegide juuresolekul küsis nutvalt neiult: "Ja mida sa nüüd tunned?" Au ja kiitus tütarlapsele, kes suutis viisakalt öelda, mida tunneb.

Õnneks on üleval olevale kirjeldusele vastav kolleeg jäänud minevikku ja praeguses elus mul selliste inimestega kokku puutuda ei ole vaja. Praeguse hetke õppetund on pigem pealiskaudsus ja sellest läbimurdmine.

Kas ma hoolin sellest, et mu kolleeg ei hooli? Ei, mul on sellest täiesti ükskõik, sest see ei ole minu probleem. Kas ma hoolin sellisest kolleegist? Hinges kindlasti mitte aga mul ei võta ka tükki küljest, et küsida, miks tal pisarad silmas on ja kuulata ta ära ning pakkuda küpsist, sest kui küpsis on näppude vahel, on elu alati ilusam :)

Allpool on sotsiopaadi test, saate veenduda ega te ise juhuslikult sotsiopaadid ei ole :)

Minu tulemus on siin:

Tsitaat: Kadunud Maaja Kallast on öelnud, et teine inimene pole kummutisahtel, mille virutad jalaga kinni siis, kui sulle meeldib.

Sotsiopaadi test