Otsing sellest blogist

Kolmapäev, 4. november 2020

Ja nii ongi!

Ei, ega ikka tegelikult ei ole küll :-)
Igal vorstil on kaks otsa ja vahel on vorstil neid otsi ka kolm või rohkem :-)

Hämmastav aga mind ümbritsevad inimesed, kes on endas ülimalt kindlad. Asjad kas on nii, nagu nad arvavad või .... Noh, seda teist võimalust nende jaoks tegelikult ei eksisteeri.

Naeran, et olen sündinud kaalude tähtkuju mõjutuse all, sest minu jaoks ei eksisteeri ühte, konkreetset arvamust. Asju on alati võimalik vaadata mitme erineva nurga alt. Parim juhus oli see, kui ülemusele tõestasin, miks üks toimimisviis on hea ja kohe, kui ta minuga nõustus, käisin välja ka selle toimimisviisi nõrkuse. Enamasti olengi võimaline ühele juhtumile andma nii positiivse kui ka negatiivse hinnangu ja siis loodan, et keegi aitab otsustada, kumb üle kaalub, kas positiivne või negatiivne aspekt.

Kas ma tahan olla sama kindlate seisukohtadega nagu mu sõbrad? Näiteks Alfie juhtumi koha pealt? Taas - igal vorstil on mitu otsa ja kus täpselt tõde on, ei oska minu arvates keegi täpselt öelda. Alfie juhtumi puhul võin öelda vaid nii palju, et olen tänulik, et minul sellist asja ei ole olnud vaja üle elada ja loodan, et nii kurba otsust mul langetada ei ole ka kunagi vaja. Kas ma eelistaksin, et ma saaksin ise otsustada? Loomulikult! Kas ma prooviksin ära kõik võimalused? Loomulikult! Kas ma ütlen, et vanemad on oma last asjatult piinanud? Ei, sest ma ei tea kõiki fakte. Kas ma arvan, et arstid on eksinud? Samuti ei, sest faktid, mis aitaks ootsustada, puuduvad samuti.

Mariya Pampova. https://unsplash.com/photos/ev67IoFbO5Q

Küll aga paneb mind mõtlema, mida universium mulle öelda tahab, veeretades minu teele järjest inimesi, kelle vaadete jäikus mind tegelikult häirib? Mis on see õppetund, mis sellest asjast õppida tuleb?



… and So It Is!



P.S. Alfie juhtumi kohta saab lugeda siit ja ise oma arvamus kujundada: Alfie juhtum

Proua Magister

Minu lapsepõlve üks hirmuäratavamaid tegelasi oli Astrid Lindgreni raamatu "Rasmus, Pontus ja Lontu" õpetajahärra Magister Fröberg. See tiitel kõlas kuidagi eriti aukartustäratavalt.

Soov saada ise magistriks tekkis peale rakenduskõrghariduse omandamist. Jep, kahetsesin, et otsustasin tol hetkel kergema vastupanu teed minekut ja bakalaureusekraadi asemel rakenduskõrghariduse  taseme valimise. Magistratuuri astumise soovi teostamine niisama lihtne ei olnudki, sest peale lõpetamist sain lapse ja üleliigset raha ka ei olnud.

Ja siis - soovi ja sa saad - kõrgharidus oli järsku tasuta kättesaadav ja ka laps oli juba piisavalt suur, et ise hakkama saada ning mitte külmkapi kõrvale nälga surra, kuni ema kodus ei ole.

Võtsin alustuseks kolm loengut, mis tööga seotud olid ja mida tööandja oli nõus finantseerima. Ühes loengus ütles õppejõud, kui kahekesi teisi ootasime, et ta soovitab mul suvel ülikooli sisse astuda. Noh, ja olgem ausad - mis mul kaotada oli? Võtsin kätte ja panin ennast kohe kahte teaduskonda eksamitele kirja, sügaval sisimas kartes, et kukun mõlemal läbi.

Eksamipäev oli tihe, kõigepealt üks eksam (enamuses valikvastustega), mille küsimused olid näiteks sellised: "Mitu linna on Eestis?". Noh, kas tuleb kohe vastus ära? Hea küll, ütlen ette - 47 on õige vastus. Palju oli ka loogikaküsimusi. Basseinide ülesannet ikka mäletate? Minust näiteks jääksidki need basseinid igaveseks tühjaks, sest tekstülesanne on midagi sellist, mis minu jaoks absoluutselt loogiline ei ole ja kõlab minu jaoks pigem hoopis nii: "Kui üks rong hakkab sõitma linnast A ja teine linnast B, siis mis värvi oli see lehm, kes eile taluniku X juurest putket tegi?".

Igatahes - üks eksam sai tehtud ja järg oli joosta teist tegema. Vahepeal oli õues vihma sadama hakanud ja korraks tekkis ka ketserlik mõte, et äkki jätaks siiski minemata. Suutsin ennast siiski veenda kohale minema, kuigi eelnev kogemus Eesti pikimate jõgedega (Võhandu muidugi, tubli, istu, viis!) ei olnud just väga julgustav. Majandus. Neli lehekülge ülesandeid, valikvastused. Lisapaberit ja kalkulaatorit kasutada ei tohi. 216 kandidaati ca 30-le kohale. Higistasin ja arvutasin ning amortiseerisin peast ja kui lõpp hakkas juba lähenema, siis enam ei jaksanud ja panin mõned vastused Bingo-loto stiilis kirja. Oma tööd ära viies viskasin pilgu peale ühe teise tütarlapse tööle ja mind tabas õudus - tal olid Bingo-loto vastused hoopis  teistes lahtrites. Jah, meil oli üks ja seesama küsimuste variant.

Nii, tehtud, ja siis tagasi kiire kapakuga esimesse teaduskonda, intervjuule. Hirm hiljaks jääda ei olnud õigustatud, enne mind oli veel pikk-pikk järjekord.

Oma suureks üllatuseks sain ma sisse mõlemasse teaduskonda, pikimate jõgede ja laiskade töömeestega ülesannete ning Bingo-loto kiuste. Bingo loto läks mul lausa nii edukalt, et lõpetasin pingereas kolmeteiskümnendana. Enne eksamit olin oma tunnistusega auväärsel 35. kohal. Kontrollisin tulemust arvutist mitu korda ja palju ei puudunud, et oleksin läinud küsima oma tööd näha - olin niivõrd kindel, et testi kontrollis keegi poolpime inimene.

Teise teaduskonnaga nii hästi ei läinud, olin kuskil umbes sissesaanute (kokku 45) keskel. arvestades, et kandidaate oli ca poole vähem, siis oli tulemus kordades kehvem. No mis teha, kui silmaring nii lai ei ole. Valisin kahest võimalikust variandist loomulikult selle silmaringi laiendamise kursuse.





Võetud kuskilt ja ei teagi kust see pilt pärit on


Tsiteerides klassikuid - kui väga tahta, siis läheb ka kana mesipuusse. Läheb küll :-)

Oma käidud teel olen ma tänulik kõikidele nendele inimestele, kes minusse uskusid, eriti siis kui ma ise seda ei suutnud. Alustades Gallupi testi kommenteerinud mehest, kes ütles, et kuigi mu huviks on pigem andmete kokkukaevamine kuivõrd nende lõputööks vormistamine, on mu iseloomuomadused soodsad selleks, et lõputööga kindlasti ühele poole saada (minu kolm top iseloomuomadust: Achiver, Responsibility, Learner) ning lõpetades kõikide endiste ja praeguste kolleegide, kelle jaoks see täiesti loomulik oli. Ning sinna vahele kõik mu kisakoori sõbrad, koos skandeerimas: "Go, girl, go!".

Ja nüüd siis 2016. aasta detsembri lubadust täitma: "kui magistrikraadi kätte saan, lähen kursusele "Lihtsamad elektritööd naistele"!".